(Alustava versio. Korjaukset ja täydennykset osoitteella tapio@tuglas.fi.)
1985
Zenskije metallitseskije ukrasenija setu XIX-seredinõ XX vv. Congressus sextus internationalis Fenno-Ugristarum. Syktyvkar 1985.
Zenskije metallitseskije ukrasenija setu XIX-XX vv.
1986
Этнографическая тематика на VI Международном конгрессе финнов-угроведов. Псков: Псковский государственный объединенный историко-архитектурный и художественный музей-заповедник, 1986.
Этнографические исследования сету в XX в. Псков: Псковский государственный объединенный историко-архитектурный и художественный музей-заповедник, 1986
1987
Это свойственно только сету. Псков: Псковский государственный объединенный историко-архитектурный и художественный музей-заповедник, 1987
1988
Setu metallehted 19. ja 20. sajandil. Eesti Rahva Muuseumi XXX teaduskonverentsi teesid. 1988.
1989
Zenskije metallitseskije ukrasenija setu XIX-seredinõ XX. Congressus sextus internationali Fenno-Ugristarum. Sykyvkar, Moskova 1989.
1990
J. Hurda käsikiri “Setokêstê pühi’ ja tähtpäävä’ etnograafilise allikana. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 38. 1990.
Mõningaid mikrokultuuride arenguparalleele Läänemere regioonis soome-ugri ja slaavi kontaktaladel (koltasaamid, isurid, setud). Eesti Rahva Muuseumi XXXII teaduskonverentsi teesid. 1990.
Peculiarities in the Clothes and Metal Ornaments of Setu Settlers at the End on the 19th and the Beginning on the 20th Century. Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum. 1990.
1992
Weiblicher Schmuck der Setukesen des 19. Mitte des 20. Jh. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 39. 1992.
1993
Hõbeehted Setu pulmakombestikus. Silver ornaments in Setu Nuptial Rites. Eesti Rahva Muuseumi 35. teaduskonverentsи materjalе. Pro Ethnologia I (ERM) 1993.
1994
Setukaiskylät Siperiassa. Viro-tietoutta 8. Tuglas-seura 1994.
1995
Brustspange der Setukesen – suur sõlg. Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. 1995
Itk ”Estonial” hukkunutele. Kultuurileht 29.9.1995.
Siperian setukaiset. Teoksessa Koltat, karjalaiset ja setukaiset. Pienet kansan maailmojen rajoilla. Snellman-instituutti, A-sarja 19, 1995.
1996
Sõle sisemus. Helüsevä’ ja läügüsõ’. Postimees nr. 41, 15.10.1996.
The Setuan breast-plate ”suur sõlg” Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars VI. 1996.
1997
Olen kolm tuhat aastat vana, seto taust elab minus ja koos minuga. Eesti Naine, märts 1997.
Petserimaa ja setude küsimistes, Meie elu nr. 53, 31.12,1997.
Setu külad Siberis, Kauka suvõülikuuli kogomik I–VIII. 1997.
Металлические украшения сету XIX-XX вв.: автореферат … кандидата исторических наук / Пихо, Марэ Эльмаровна ; Российская академия наук, Музей антропологии и этнографии им. Петра Великогo. Санкт-Петербург, 1997.
Металлические украшения в погребальном обряде сету Санкт-Петербург; Псков: Комитет по культуре и туризму администрации Псковской области, 1997.
1998
Petserimaast ja setudest. Vaba Eestlane, 13.1.1998.
1999
Setu hõbeehtetest linnakultuuri kontekstis. Setu Silver Decorative Jewellery in the Context of the Town Culture. Eesti Rahva Muuseumi 40. konverents [teesid], 1999.
Setud Krasnojarski krais. Muuseum 2 (7). 1999.
Setud Siberis, Kesk-Aasias ja Brasiilias. IV Välis-Eesti kongress. 1999.
2000
Mõnda kullakaevandamisest Siberi setude juures. Muuseum nr 2 (9), 2000.
Petseri – lähedane, kuid juba kauge… Lee 6. 2002.
Punane ja valge. Setud. Värv ja kultuur / Red and white. The Setus. Colour and culture [näituse kataloog]. Eesti Rahva Muuseum, 2000.
Setu Silver Decorative Jewellery in the Context of the Town Culture. Pro Ethnologia 9, Eesti Rahva Muuseum. 2000.
Setukaiset ja ortodoksisuus [näyttely]. Ortodoksiviesti 3/2000.
O nekotoryh protsessah razvitija ornamenta v tkatšestve setu. Congressus nonus internationalis Fenno-Ugristarum. 2000.
2001
Setu ehted / Setu silver ornaments [näituse kataloog]. Eesti Rahva Muuseum, 2001.
Siberi setude uurimisest 1987–2001. Eesti Rahva Muuseumi 42. konverents, 2001.
O разитии сетуского орнамента в ткачестве сету. Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum. Tartu, 2001.
2002
Petserimaa venelaste metallehted (16.–20. sajandil). Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, XLVI, 2002.
Rootsi aeg Siberi setude kultuuris, Forseliuse Sõnumid 9, 2002.
Setude ünberasumisest külmale maale. Krimmi kogumik, 2002.
Серебряные украшения на сетуской свадьбе. Псков, 2002.
2003
Setu ehted 17.–19. sajandil. Teoksessa Setumaa kogumik I. 2003.
Setud – Eesti sümbol? Scripta ethnologia 5, 2003.
Tihvinän karjalaisia tapaamassa. Me olemme karialazet. Karjalan kunnat. Ajankohtaisia karjalaista asiaa 5, 2003.
Украшения сету XVII-XIX вв.
Москва: [Московский государственный университет печати], 2003.
Воспоминания об отце Симеоне. 2003.
Выставка ”Эстонские украшения с 21 февраля до 22 марта 2003”. [Voldik] Tartu, 2003.
Сетуские украшения ХVII-XIX вв. Москва, 2003.
2005
Etnograafilisi ja kultuuriloolisi esemeid Satse muuseumis. Teoksessa Saatse muuseum, Setumaa muuseumid I. 2005
2006
Sõlmornamendist, eriti muinaskäevõrudel ja setu naiste ülerõivastel. Teoksessa: Etnos ja kultuur. Muinasaja teadus 18. 2006.
2009
О плетеном орнаменте в археологии и сетуской этнографии (взгляд этнографа). Русское время, Stratum plus. 2005-2009. №5, 2009
2010
Seto Talumuuseumi filiaal – Saatse Seto Muuseum : [tutvustaja] / Seto Talumuuseumi filiaal Saatse Seto Muuseum ja Värska vallavalitsus, kasutatud M. Piho ja T. Korela tekste. Värska vald, 2010.
2011
Setode usk ja Setomaa tsässonad. Teoksessa Setomaa tsässonad. 2011.
2012
Mõla klooster Setomaal (myös englanniksi ja venäjäksi) Setumaa kogumik 5. 2012.
2013
Petseri – 20. saj väike Euroopa linn. Tänapäev 2013.
2014
Seto hõbeehted Seto Talumuuseumi kogudes. Seto Silver Jawellery in the Collections of the Seto Farm Museum. Seto talumuuseum. Setomaa muuseumid 2. 2014
2017
Setu rahvarõivad, tekstiilid ja hõbeehted 19.–20. sajandil. Teoksessa: Inimese Muuseumi ekspeditsioonid Eestisse, Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937–1938). (Sama teksti on samassa teoksessa myös ranskaksi.) 2017.
Nikolai Rerih i Petserskij krai. Sedmyje Pskovskije mezdunarodnyje kraevedtseskije tstenija. Pskovskij Gosudarstvennyi Universitet, 2017.
2021
Setojen aineellinen kulttuuri. Teoksessa: Inkerikot, setot ja setot. Kansankulttuuri, kieli ja uskomusperinteet. 2021.
2023
Ehted. Teoksessa. Seto rahvarõivad. Seto Käsitüü Kogo. 2023.
MARE PIHON (TELEVISIO)ELOKUVIA
Viron kansallismuseon ERMin kokoelmat:
Päätnitsapäev. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 1990.
ERM V 26:1. 63 min.
Päätnitsapäev Saatses 1990. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 1990.
ERM V 163. 20 min.
Paasapäev Obinitsas. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 1990, ERM V 26:2. 46 min.
Jumalaema uinumise püha Petseri kloostris. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 1990, ERM V 26:3, 29 min.
Meeksi jaanipäev. Ohvrikivil. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 1990, ERM V 43. 57 min.
ERMSS Petseri ja Setumaa reis 1997. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 1997.
ERM V 162. 41 min.
Tero Kalju jutud 2000. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 1990, ERM V 166, 123 min.
Seto pillimees – Tero Kalju jutud. I. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 2000.
ERM V 221, 60 min.
Seto pillimees – Tero Kalju jutud. II. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 2000.
ERM V 222.
Seto pillimees – Tero Kalju jutud. III. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 2000.
ERM V 223.
Seto pillimees – Tero Kalju jutud. IV. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 2000.
ERM V 224.
Seto pillimees – Tero Kalju jutud. V. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 2000.
ERM V 225.
”Seto pillimees” – Tero Kalju jutud. I. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 2000.
ERM V 255.
Näituse ”Punane ja valge” avamine. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 2000.
ERM V 220. 21 min.
Ingeri ekspeditsioon 1990–1991. Eesti Rahva Muuseumi Filmiarhiiv, ERM F 24.
Isuri ekspeditsioon 1991. Eesti Rahva Muuseum. Videokogu 1991.
ERM V 335:1. 12 min.
Filmivõtted Ingerimaal isurite ja ingerisoomlaste eluolust. Eesti Rahva Muuseum & Museovirasto. ERMi arhiiv
Televisiossa esitetyt
1993
Tõnisepäev Setumaal. Eesti Televisioon.
1995
Kodo, mu kullanõ. Eesti Televisioon.
Itk. Eesti Televisioon.
Möödunu hääled. Eesti Televisioon.
1996
Hõbõhõnü helü. Eesti Televisioon.
Vana Irboska. Eesti Televisioon.
1997
Mõla klooster Setumaal. Eesti Televisioon.
Lauluema Maarja Pähnapuu. Eesti Televisioon.
Üks päev Setu kuningriigis. Eesti Televisioon.
1998
Küll me Lindora laadal näe… OÜ Hilana.
Setud, Ajalugu ja tänapäev (japaniksi) Viron kansallismuseo ERM ja Osakan etnografinen museo.
1999
Ükskord Setu Kuningriigis. OÜ Hilana.
2001
Setude kultuur. (japaniksi) ERM ja (Japanin) Kansallinen etnografinen museo.
Setud. (Kommentit ja teksti englanniksi.) National Geographic Channel (USA)
Radio-ohjelma
Eesti lugu. Petseri 1. ERR, Vikerraadio. 17.5.2014.
NÄYTTELYITÄ
Setumaa keraamika. Setomaan keramiikka. (Petserin museon kokoelmista) Petserin museo, 1978.
Petserimaa ajalugu ja kultuur. Petserimaan historia ja kulttuuri. (Petserin museon kokoelmista) Petserin museo, 1982.
Vene samovar. Venäläinen samovaari. (Petserin museon kokoelmista) Petserin museo, 1984.
Setu ehted. Setojen korut. (Pihkovan Historian, arkkitehtuuri- ja taidemuseon kokoelmista) Pihkovan historian, arkkitehtuuri- ja taidemuseo, 1986.
Punane ja valge. Setud. Värv ja kultuur. Viron kansallismuseo ERM, 1999–2000.
Setojen vanhat korut 1600–1700-luvulta. Pihkovan historian, arkkitehtuuri- ja taidemuseo, 2000.
Setu ehted. Setojen korut. Viron kansallismuseo ERM, 2001
Kolme näyttelyä Japanissa Osakan Kansallisen etnografisessa museossa 2000-luvun alkuvuosina.
Pyhän kosketus – Kulttuurien kosketus. Ortodoksiset pienet kansat. (Maren ja suomalaisten valokuvaajien yhteisnäyttely.) Valamon luostari. Näyttelyn suojelijat presidentti Tarja Halonen ja arkkipiispa Leo. Sama näyttely kiersi myöhemmin useilla paikkakunnilla Suomessa, Virossa ja USAssa sekä Obinitsassa Setomaalla vuodesta 2003 alkaen.
Setud: kultuur ja ortodoksus / Setukaiset: kulttuuri ja ortodoksisuus. Yhteistyössä Tapio Mäkeläisen kanssa. Tuglas-seura Uspenskin katedraalin grypta. Helsinki.
Siberi setud. Fotonäitus. Kiek in di Kök, Tallinna, 2002?
Siberi setud / Siperian setukaiset. Valokuvanäyttely. Kiertävänä useilla paikkakunnilla Suomessa, mm. Savonranta (2006), Lahden kirjasto, Rovaniemen kaupungintalo ja Rantasalmi. 2000-luvulla.
Setojen korut. Näyttely Saltykov-Štšedrin kirjaston näyttelysalissa Pietarissa.
Setojen korut. Näyttely Viron ESTO-kulttuuripäivillä Riiassa Latvian presidentinlinnassa. 2005.
TIETEELLISET TUTKIMUSMATKAT
Neuvostoliiton Tiedeakatemian Arkeologian Instituutin arkeologiset kaivaukset Irboskan linnavuorella ja Irboskan ympäristössä 1974-
Kansatieteellinen tutkimusmatka Pihkovan Pedagogisen Instituutin opiskelijoiden kanssa Petserin piirin rantakyliin ja Kolpinon saarelle.
Tutkimusmatka Pihkovan Pedagogisen Instituutin kansatieteellisen piirin kanssa Petserin piirin setojen ja latvialaisten asuinseuduille sekä Lauran seudun setojen, latvialaisten ja venäläisten kyliin.
Petserin museon tutkimusmatkat Petserin piirissä: Irboskan seudun setojen ja venäläisten kylät sekä setojen kylät Obinitsan ja Värskan seudulla.
Tutkimusmatkat Inkerinmaalle Leningradin oblastin inkeroisten, vatjalaisten ja inkerinsuomalaisten asuinalueille sekä Soikkolan ja Kurgolan niemelle vuodesta 1988 alkaen. Yhteensä yhdeksän tutkimusmatkaa, joista neljä Viron Etnografisen museon (myöh. Viron kansallimuseon) ja Suomen Museoviraston yhteismatkoja.
Tutkimusmatka Kainuun museon (Kajaani), Pihkovan historian, arkkitehtuuri- ja taidemuseon ja Viron kansallismuseon yhteistyössä Setomaalle Petserin alueelle.
Viron kansallismuseon ja Viron tiedeakatemian kansatieteen osaston tutkimusmatkat Siperian setojen asuinalueille Krasnojarskin aluepiirissä 1988–1989 yhdessä Igor Tõnuristin kanssa.
Viron kansallismuseon tutkimusmatkat Siperian setojen asuinalueille Krasnojarskin aluepiirissä 1991–2011, yhteensä 11 tutkimusmatkaa.
Tutkimusmatka saamelaisten asuinalueille Muurmanskin oblastissa 1993
Kaksi tutkimusmatkaa Viron kansallismuseon ja Japanin Osakan Etnografisen museon kanssa yhteistyössä Setomaalle, Viroon ja Venäjälle 1994–1996.
Karjalan Liitto tutkimusmatka Tihvinin karjalaisten luokse.
Tutkimusmatka Uzbekistanin setojen luokse yhdessä kansatieteen tutkijan Aivar Jürgensonin kanssa 1998.
PALKINNOT JA TUNNUSTUKSET
Suomen Kulttuurirahasto: apuraha Inkerinmaan kansanomaisen kulttuurin tutkimiseen, 1991.
Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind, 2001
Vastaa